Kui alustada algusest, siis reis oli päris keeruline, Vippa lõi tagaistmel kahe poisi vahel tublisti tantsu ja mürgeldas ning limpsis autoaknad kenasti puhtaks ja üritas aknapraost välja saada...aga kohale me jõudsime. Esialgu oli ta hirmus arg ja kartis kõiki ja kõike - näiteks jalgratast kohe hirmsal kombel. Ja ehitasime talle poistega kena kuudi, aga ainus, kes keeldus pärast kuuti minemast, oli Vippa! Poisid üritasid küll eeskuju näidata ja kolisid sinna peaaegu et ise sisse, aga Vippa ei tahtnud riskida... Tegime nii, nagu õpetasite- hoidsime algul pigem rihma otsas, tutvustasime iga kandi pealt kodust territooriumi ja silitasime ning hoidsime teda hoolega. Aeg tegi oma töö ja nüüdseks on Vippa rõõmus ja palju julgem Võrumaa koer, kes hoiab omasid, haugub võru murdes ja on meile kõigile suureks silma- ja südamerõõmuks :) |