| Kirjutame teile,et saata pilte ja rääkida kuidas Tšaikal läheb, Esimesest momendist kui koju jõudsime oli ta KODUS, ei olnud mingit nuttu ega kurbust. Ta on meie väikesele perele väga suureks rõõmuks/sõbraks. Esimesel õhtul õpetasid lapsed ta käsu peale sitsima, ja nii õpime iga päev midagi põnevat juurde. Krundi piiridest peab üllatavalt hästi kinni, aeda pole siiani saanud aga koer maja teeotsast välja ei lähe ja püsib maja juures. Kui õhtul koju tuleme ja tema on väljas ning jookseb kusagil kaugemal,autot nähes on ta alati ülikiirelt trepipeal istumas ja justkui teeb nägu et olen siin juba tükk aega olnud ,tore et teie ka jõudsite, ei teagi miks nii teeb aga väga lahe. Kassiga saavad hästi läbi, õnneks ei olnud ta meie Belmondost üldse huvitatud ja tänu sellele leppis ka kass temaga kiirelt. Pesamuna Liisbetile on ta toredaks mängukaaslaseks ,loobivad üksteisel palli ja mängivad peitust ja kui Liisu õues tudub hoia Tšaika vankri ligi ja annab kohe märku kui laps üleval.On üks asi mida ta paaniliselt kardab nimelt kärbsepiits. Suur aitäh teile Tšaika eest! |
